Ester kirjutas mulle: “Tere! Kas teeksid minust ühe fotoseeria- lihtsuses ja siiruses? Ma pigem tahaks loomulikkust ja emotsioone, rõõmu, üksindust, hullust, igavikku ja kaugusesse vaatamist…”
Muidugi ma tegin. Ühe mahajäetud terrakota värvi maja juurest leidsime selle tüünuse ja hulluse, pardid, vesiroosid ja metsikud liiliad.
Üks vähestest selle suve päevadest, mis suve nime väärib. Ja Ester sobis sellesse soojusesse perfektselt.
